Al-Aqiqi orus me kohtusime

meie ja need mustasilmsed

Mida arvad sa Layla hullust?

Ta kannatas vaid murdosa sellest hullusest

Oh mu silmad, kuidas nad mind vaevasid

ja oh mu laud, kuidas nad mu hülgasid

Oh mu väike süda, püsi kannatlik

nende suhtes, kes minust lahkusid

Ma lahkusin neist esmaspäeval

teisipäeva hommikul olin ilma nendeta trööstitu

Nad on üllad isandad, kes mu maha jätsid

uhtudes mu silmist verepisaraid

Ma nutsin, kuni isegi linnud

puuokstel mulle kaasa tundsid

Jumala nimel, kui suren igatsusest

siis peske mind mu enda pisaratega

Nutke mind taga ja öelge

„Siin puhkab see, keda tapsid need silmad“

Ma viibisin ikka veel ratsude juures

paludes: „Jumala nimel, kandke mind...“

...oma rahva elupaikadesse!“

Nad lahkusid, jätmata minuga jumalaga

Mine, oh mu saadik, nende juurde

tõtta ja suudle nende käsi

Vii neile edasi minu tervitused

ehk nad võtavad mu taas vastu

Mu saadik naasis mu juurde naeratades

ja ütles: „Rõõmusta, sest lepitus on sinu!“

Teie vahel püsib leiva ja soola side

nad lubasid mulle, et sa kohtud nendega taas