Oh, Sina, kes tulid lähedale ja tõusid,

Ja said puhtaks olemuses ja peres,

Sa tõusid kõrgeimale kõrgusele,

Reisil, mis on võrreldamatu.

Su rind avati täiuslikkuses,

Ja sa kasvasid teadmises ja vaimses seisundis,

Sa said tõeliselt eeskujuks,

Sa oled Yāsīn ja Ṭāhā.

Sinu ees Al-Buraq näitas austust,

Kui see nägi sind, armastatut,

See kummardas oma pea, lähenedes sulle,

Sinu valgusega avaldas Jumal oma hiilguse.

Oh, sina, kellele anti Seitse Korduvat Salmi (al-Fātiḥah)

Ja tähenduste uste võti,

Sa tõusid üle taeva,

Ja koputasid selle väravale.

Sa juhtisid prohveteid palves,

Puhastatute pühamus,

Siis tõusid taeva poole,

Kui hing igatses oma soovi.

Sa kohtusid Sõnumi Inimestega (prohvetid),

Juhatuse ja tähenduse inimestega,

Ja sa ise olid särav halo,

Tõustes helduses ja hiilguses.

Sulle anti algselt viiskümmend palvet,

Siis anti sulle kergendust, et sind rahuldada.

Viis jäi kohustusena ja käsuna,

Ja nende palvetaja kutse vastatakse.

Ja lõpetuseks, olgu õnnistus ja rahu

Minu Meistrile - nii kaua kui linnud kudrutavad

Auväärse Prohveti üle,

Nii kaua kui armastaja on temast lummatud.

Ja kaaslastele ja perekonnale, isandatele,

Inimkonna juhtidele headuses,

Ja vaimsete saladuste ja pühendumise inimestele,

Kelle elu pole võrreldav.