Kes on kui Ahmad kahes ilmas, keda armastame?

Täiskuu, kelle ilusse on kogu loodu kadunud.

Kes on kui tema, keda aujärje Isand on austanud?

Nii välimuses kui vaimus on Jumal talle kinke andnud.

Päike häbeneb tema palge valguse ees

Inimmõistus on nõutu, püüdes hoomata tema olemust.

Õnnistatud olgu Jumal, kui magusad on tema omadused

Ta valdas ilu, kui särav on tema pale.

Oh, Wadi al-Nuqa araablased, oh, Kadhima rahvas

Teie naabruses elab kuu, kelle ase on südames.

Aujärje Jumal andku talle rahu, seni kuni tõuseb päike

Ja kuni kameliajaja oma loomi edasi ergutab.

Allah on kinkinud mulle Valitu ülistamise

Ehk nähakse mindki nende seas, kes tema nime ülistavad.

Kui tulen lugema oma tegude raamatut

Pole mul kedagi peale Tema, kelle heldus minu poole pöördub.

Muhammad on kahe ilma ja kahe soo isand

Nii araablaste kui ka mitte-araablaste valitseja.

Tema on see armastatu, kelle eestkostet loodetakse

Iga hirmu ja tormi vastu, mis meid tabada võib.

Meie Prohvet, kes käsib head ja keelab kurja

Pole kedagi tõesemat oma sõnas, olgu see "ei" või "jaa".

Nagu õis oma värskuses ja täiskuu oma ülluses

Nagu ookean oma helduses ja aeg ise oma kindlameelsuses.

Oh Issand, Valitu nimel, lase meil jõuda oma sihtideni

Ja anna meile andeks möödunu, oh Piiritult Helde.

Ja anna andeks, mu Jumal, kõigile moslemitele

Selle nimel, mida nad loevad Al-Aqsa mošees ja Pühas Paigas.

Tema au nimel, kelle koda on Tayba pühamus

Ja kelle nimi on üks suurimaid vandeid.