Oh parim neist, kelle õuele tulevad õnnistuste otsijad,

Jalgsi ja koormatud kaamelite seljas.

Oh sina, kes oled suurim märk sellele, kes suudab tajuda,

Ja kõige ülevam õnnistus sellele, kes soovib kasu.

Sa rändasid öösel ühest pühast kohast teise,

Nagu täiskuu liigub üle süsimusta taeva.

Sel ööl tõusid sa kuni jõudsid lähedusse,

Kaks vibu kaugusele, koht, mida pole kunagi varem saavutatud ega isegi loodetud.

Nii andsid kõik prohvetid ja saadikud sulle eesõiguse,

Nagu isand oma teenijate ees.

Sa läbisid seitse taevast koos nendega,

Ja sa olid nende rongkäigu lipukandja.

Kuni sa ei jätnud ühtegi suuremat eesmärki sellele, kes otsib au ja lähedust,

Ega kõrgemat positsiooni sellele, kes otsib tõusu.

Kõik teised positsioonid tundusid sinu omaga võrreldes madalamad,

Kuna sind kuulutati kõrgeimal viisil – ainulaadne.

Nii et sa saavutaksid täiusliku läheduse,

Peidetud silmade eest, Ja saaksid saladuse, mis on kõigile loodutele varjatud.

Nii saavutasid sa iga tipptaseme ilma võrdluseta,

Ja sa läbisid iga positsiooni üksi, kaugel kõigist teistest.

Ülimalt ülev on see, milliseid astmeid sulle on antud,

Mõistmatu on sulle antud õnnistuste suurus.

Õnnistused meile, oh moslemite kogukond,

Sest tõesti, meil on toetus ja hoolitsus, mida ei saa kunagi hävitada.

Kui Jumal nimetas seda, kes kutsus meid Teda kuuletuma,

Kõige auväärsemate saadikute seas, Siis saime me kõige auväärsemaks rahvaks.