Teated tema väljasaatmisest hirmutasid vaenlaste südameid,

Nagu ootamatu heli ehmatab hooletuid kitsi

Ta kohtus nendega igal lahinguväljal,

Kuni nad odade poolt tükkideks lõigati, nagu liha lihuniku laual

Nad igatsesid põgeneda, peaaegu kadestades

Laipu, mida kotkad ja raisakotkad kandsid

Ööd möödusid, ilma et nad oleksid suutnud neid kokku lugeda,

Välja arvatud juhul, kui need olid püha kuu ööd

Nagu oleks religioon külaline, kes saabus nende õuele,

Iga vapper pealik valmis vaenlaste liha rebima

Tuues kaasa relvastatud meeste mere kiiretel hobustel,

Visates välja vaprate sõdalaste laineid kokkupõrkes

Igaüks vastates Allahi kutsele, otsides Tema heakskiitu,

Rünnates raevukalt, et rebida uskmatust juurteni

Kuni tänu neile oli islami religioon,

Pärast pagendust oma kodumaalt, taas oma sugulastega ühendatud

Alati kaitstud oma vaenlaste eest parima isa poolt

Ja kõige suurepärasema abikaasa poolt, nii et ta ei olnud ei orb ega lesk

Nad olid mäed — küsi neilt, kes nende vastu võitlesid,

Mida nad neist igal lahinguväljal nägid

Küsi Hunaynilt, küsi Badrilt, küsi Uhudilt — surma ja hävingu aastaajad,

Neile saatuslikumat kui surmavad epideemiad

Nende poleeritud mõõgad naasid kustutatud ja verised,

Pärast sügavat joomist vaenlaste mustade lokkide all

Nagu kirjanikud, kes kasutasid pilliroost sulgi odadena,

Nende suled ei jätnud kehadele ühtegi osa märkimata

Relvastatud, kuid neid eristas eriline omadus,

Nagu roos erineb oma lõhna poolest okkalise salamipuu omast

Võidutuul toob sulle nende lõhna,

Nii et sa kujutad ette, et igaüks neist vapratest on ilus õitsev lill

Nagu oleksid nad oma ratsudel, nagu lilled kõrgendikul õitsemas,

Neid hoidis seal mitte sadulate pingulolek, vaid nende otsusekindluse tugevus

Vaenlaste südamed segaduses, hirmunud nende võimsuse ees,

Ei suutnud vaevu eristada vapraid sõdalasi lambakarjadest

Need, kellele tuleb abi Allahi saadikult —

Isegi lõvid, kes nendega oma urgudes kohtuvad, jääksid hirmust tummaks

Sa ei näeks kunagi tema sõpra temata abita,

Ega tema vaenlast võitmata

Ta asutas oma kogukonna oma religiooni kindluses,

Nagu lõvi, kes asub oma poegadega oma urus

Kui sageli on Allahi sõnad

Heitnud maha need, kes temaga vaielda püüdsid! Kui sageli on Selge Tõend lüüa saanud tema vastased vaidluses!

Piisab sulle imest — selline teadmine leitud

Kirjaoskamatust, kes elas teadmatuse ajastul, ja selline rafineeritus orvust!