Kas naabrite mälestus Dhu Salamis

On jätnud su silmad pisaratest nii punaseks?

Või on see tuul, mis puhub Kāẓima suunast

Ja välk, mis lööb mustas öös Mount Iḍamist?

Mis on su silmadega, et kui ütled neile peatuda,

Nad ainult nutavad rohkem? Ja su süda – kui püüad seda äratada, muutub see ainult segasemaks.

Kas armastaja arvab, et tema armastus saab varjatud olla

Voolavate pisarate ja leegitseva südame vahel?

Kui poleks armastust, ei voolaks su pisarad üle su armastatu jälgede,

Ega oleks sa unetu paju ja mäe meenutamise tõttu.

Kuidas saad sa eitada seda armastust, kui sellised ausad tunnistajad

nagu nutmine ja kõhnaks jäämine on selle vastu sinu vastu tunnistanud?

Armastuse piin on kirjutanud kaks rida pisaraid ja kurbust

Su põskedele, kahvatud nagu bahār ja punased nagu canam.

Jah, nägemus sellest, keda ma armastan, tuli mulle öösel, ja ma ei saanud magada,

Oh, kuidas armastus takistab naudingute maitsmist oma kannatustega!

Oh sina, kes mind selle puhta armastuse pärast noomid, aktsepteeri minu vabandust.

Kui sa oleksid tõeliselt õiglane, ei noomiks sa mind üldse.

Olgu sa säästetud minu seisundist! Minu saladust ei saa varjata

Minu laimajate eest, ega lõppe kunagi minu haigus.

Sa andsid mulle siirast head nõu, kuid ma ei kuulanud seda,

Armastaja on üsna kurt nende suhtes, kes teda süüdistavad.

Ma isegi kahtlustasin oma hallide juuste nõu, mis mind noomis,

Kui ma teadsin, et vanaduse ja hallide juuste nõu on kahtlustest kõrgemal.